Napilt-napilt.

Pean vabandama, et olen mõnes mõttes blogi reetnud ning pildid Flickrisse-Ravelrysse üles riputanud, aga pikemad selgitused olen andmata jätnud.

Kolla-kollased käpikud.

Lõpuks said pildile kollased käpikud, mis tegelikult juba talvel kootud, aga terve suve seisid katkise pöidlaga.

Kolla-kollased käpikud.

Lõnga värvis kaselehtedega imekollaseks üks Türi meister – on selline naljakas, et mustaks minnes pleegiks nagu värv ära ja käpik läheb triibuliseks, uuesti pestes lööb aga jälle särama.

Kampsun.

Üks kampsun, mis on aasta otsa korvipõhjas seisnud, sest kuidagi kadus hoog ära.

Kampsun.

Lõng on väga mõnus, aga kahjuks läheb solgutamisega peaaegu et iseenesest sassi. Nii juhtuski, et pool aega läks alati kerade lahtiharutamisele, mitte kudumisele.

Üldiselt on mul pidev ja suur soov oma lõngavarusid miinimumi lähedal hoida ning selle kampsuni valmiskudumine on üks hoogtöö osasid.

Proovilapp.

Pilt on küll päriselust mitu tooni erksam, sellegipoolest on see üks pikk pitsiproovilapp, mida ma mais kõige agaramalt kudusin.

Tekitükk.

Mu südametunnistusel on ka üks kilo roosat Caprit, mis tekkis sinna eelmisel aastal. Vahepealse ajaga olen ma aru saanud, et puuvill ei ole mu eriline lemmik. (: Igatahes, vähehaaval ma siis heegeldan üht 6×6 tükilist tekki.

Tekitükk.

Proovisin ka teisi kombinatsioone ning ilmselt jääb roosat veel üle, võib-olla sellest saavad teised tükid.

Toru.

Nüüd aga tõeline fotograafide maiuspala, must karvane toru. Musta eseme pildistamine on üldse trikiga, aga kui tal ei ole ka mustrit, siis lähevad asjad palju huvitamaks. (:

Alguses ma arvasin, et sellest tuleb vest, aga kuna toru osutas vastupanu, siis tänase päeva seisuga saab temast kolmveerandvarrukatega kampsun ning seda üsna pea.

Raasiku lõng.

Kui juba varude vähendamisest juttu tuli, siis .. alati ei õnnestu ju. :) Tulime lõuna poolt ning Raasiku jäi peaaegu tee peale. Terve tee ma veel kinnitasin Talle, et mul ei ole eriti midagi sealt vaja ning peamiselt tahan ma lihtsalt villavabriku üle vaadata.

Lõpuks tulime me sealt ära pooleteise kilo lõngaga, kuid õnneks saan ma enamiku sellest Tema kaela kirjutada – pildil ongi Tema järgmise kampsuni lõng.

Kerilaud.

Tänase ringvaate lõpetan lõngakerimisega ning loodetavasti, Marju, vastab see ka Su küsimusele. :)

Napilt-napilt.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s