Pükste ja kõige muu parandamisest.

Küsitakse inglaselt, et kas tema tviidpüksid ka head on. Ei tea, ma olen nendega ainult kakskümmend aastat käinud, kõlab vastuseks. Praegusel aal on pigem nii, et neljakohalise numbri eest korraliku firma püksid annavad nelja kuuga otsad.

Rabasin siis püksid entusiastlikult enda kätte, lubasin kohe .. varsti ära parandada ning siis jäid nad riidekorvi põhja. Innukatest katsetest hoolimata ei lahkunud nad mu südametunnistuselt. Igatahes, kui püksid olid omajagu juba laagerduda saanud, lõin käärid pisut lillelisse riidesse ning istusin õmblusmasina taha.

Tema parandet püksid.

Taskuga, nagu näha, läks ilusasti. Kohe, esimesel katsel. Mitu korda sai Temalt veel enne küsitud, kas ta ikka on piisavalt mees, et lillelisi teksaseid kanda. (:

Tema parandet püksid.

Püksid on ju õmmeldud põhimõtteliselt neljast kahemõõtelisest tükist kokku kolmemõõtmeliseks. Seega, mõtles blondiin lihtsat riidetükki pükste külge õmblema hakates, kui raske see ikka olla saab? Tulemuseks – nagu tavaliselt – ropp sõim ja harutamisminutid. (:

Tema parandet püksid.

Püksid said korda ning kantavakski, aga minu arust on üks suhteliselt tähtis aspekt sealjuures ka teraapiline – palju lihtsam on osta või õmmelda endale uued rõivad kui hakata vaeva nägema vanade parandamisega. Minu suur hirm aga on, et me kanname selle parandamisevaenulikkuse üle ka näiteks oma suhetesse.

Parandanud ühe asja, on ehk suurem tõenäosus sellega jätkata?

Pükste ja kõige muu parandamisest.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s