Printsessikleidid.

Preilide sünnipäev oli hämmastava hooga lähenemas, kui mul tuli suur-suur õmblemistuhin peale.

Lõige.

Alustada tuleb ju ikka lõikest. Ma nüüd teen hoogsa pakkumise, et see oli Ottobre 2/2008, esikaanel oli roheline kiri ja asiaadist tütarlaps. Ühest põhilõikest oli kaks erinevat mudelit – esialgu vaatasin välja varrukatega variandi, millel mitmest-setmest tükist passe.

Kalka.

Kalka leidmine mõistliku hinnaga võib olla huvitav katsumus. Büroomaailmas, mis jäi mugavalt tee peale, oli ainult ühte edevat prantsuse kalkat, hinnaga 250kr/20m. Õnneks oli Solveigis üks müüja just maininud, et Riia tänava Interpenis, Politseimaja külje all, müüakse hea hinnaga paberit. Ja nii oligi – nii kitsam kui laiem rull viiekümne krooni ringis.

Kleidid.

Kanga otsimisele kulus ka üsna mitu aega, kuni ma Abakhanis lootuse kaotasin ja Solveigi läksin. Ilusate värvidega puuvillane, üsna meeldiva maksumusega. Ottobres olid kleidid tehtud taftist, aga ma korra mõtlesin, kui ebamugav oleks endal kilekotis istuda. Järgmine mõte oli ringijooksvatest lastest, kes higistena ilmselt lihtsalt sealt välja libiseksid.

Kleidid.

Lõiked võtsin ajakirjast selle numbriga, mis lapsevanemalt saadud. Igaks petteks palusin ka täpse rinnaümbermõõdu, sest Krentu on korduvalt nurisenud Ottobre suurusnumbrite kohta. Võtsin mõlemal kleidil vähemalt 6cm rinnaümbermõõdust vähemaks, et passima saaks.

Kleit.

Passeosa on kahekordsest puuvillasest, mis on üpris mõnus moodus ilma kantideta hakkama saada. Mina õmblesin õla pealt õmblused ära, siis õmblesin ära käeaugud ja kaelaaugu ning pöörasin passe õigetpidi. Pärast õmblesin küljeõmblused ja panin luku selja taha. Järgmine kord ilmselt proovin tükkidele õmbluskohad enne ühendamist sisse pressida, saab ehk lihtsam.

Kleit.

Sedasi, ainult ühekordse õmblusega, need servad jäidki. Luku pistsin kahe passeosa vahele ja tuli täiesti viisakas välja, ma usun. (:

Kleit.

Seelikuosa ülemisse äärde õmblesin kaks krookniiti, ühe kummalegi poole õmblusjoont. Siis aina traageldasin ja traageldasin .. ning õmblesin ühe julge õmblusega kinni nii luku kui ka passe. Kogusin veel korra julgust ning õmblesin teise ka hillitsetud hooga kinni. :)

Kleit.

Passeosa pidi küll tulema mitmevärviline, aga ikka on ju nii, et kangast on liiga vähe. Lõikeid kangale asetades selgus üllatuslikult, et heledamat roosat on ainult alumise serva jagu. Lisaks oli heleroosal veel üks vimka varrukas – ta oli oluliselt voodipesusema ilmega kui fuksiaroosa, mis oli pigem satiinine. Poest, ka toidupoest saab osta aga aerosooltärklist [palun vabandust, O₃], mis päästis Kunstniku Nägemuse.

Kleit.

Mida kõike oleks ma omal ajal sellise puhvseeliku eest teinud .. nüüd aga läksin Abakhani ja ostsin kaks meetrit tülli maksumusega 2.40 ja 1.05m püksikummi maksumusega 6.30. Seega, kaks seelikut julgelt alla kümne krooni. Säästuaja värk. Tegemine veel lihtsam: võtta kahe seelikupikkuse jagu tüllli, õmmelda toruks [st küljeõmblus], murda seelik valmis, vormistada ühe õmblusega tunnel ja kumm sisse ajada.

Kõige lõpuks jagus heleroosast riidest veel ka lipsude jaoks, aga neid enam pildile ei püüdnud .. eks mõni teine kord. :)

Printsessikleidid.

2 thoughts on “Printsessikleidid.

  1. Kui imeilus roosa kangas!!!! Aga mismoodi seda aerosooltärklist kasutatakse ja miks? Kas see pesus ära ei lähe?

  2. Kata ütles:

    Aitäh. (:

    Peamine vahe tavalise tärgeldamisega peaks olema see, et pudelist tuleb ta värvituna. Lased kleidisaba peale ja triigid. Pärast põrand kleepub koledal kombel. :) Pesus tuleb maha, siis saab jälle otsast alustada.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s