Kangajutt ehk golf käsitööarmastajatele.

See lugu sai alguse juba poolteist aastat tagasi. Mingit teed pidi jõudis minuni kutse Põllumajandusmuuseumis toimuvatest kangakudumise kursustest. Kursust juhendas imetore Kristel Põldma, kes veab ka Kangastelje töötuba.

Esimene vaip.

Kursusel kudusin linase kanga ultusäärtest endale üsna tagasihoidliku ripskoes vaibakese, mis seisab vapralt juba aasta mu voodi ees. Telgede ostmise plaani mul üldse ei olnud, kuni Kristel pakkus ühtesid oma telgi. Eelkõige võlus mind nende juures nende väiksus. Laiust on telgedel 112cm, sellest töölaiust umbes 95cm, kõrgust 154cm, kuid kõige muljetavaldam on sügavus, mis puhkeasendis on 75cm ja tööasendis 117cm.

Kangaspuud.

Ma ei ole näinud teisi telgi, millel oleks lõimepoom sarnaselt liikunud – lõimepoom ja selgpuu on kinnitatud raami külge ja tööasendis ripub kahe konksuga tahapoole. Telgede füüsiline suurus tuleb muidugi ka muude asjade arvelt – näiteks saab korraga kududa umbes 20cm kangast, siis tuleb kerida. Teiseks ei sobi ta suurte raskete vaipade kokkulöömiseks, sest teljed tõuseks ilmselt lihtsalt õhku. (: Minu kudumiskiiruse ja soovide (võtab vähe ruumi) juures on nad ikkagi suurepärased.

Ja kui mul olid teljed olemas, oli plaan neid pisut kõpitseda enne kasutamist, aga nagu ikka selliste asjadega juhtub – oli järsku ikka kiire telgede ülespanekuga. Nimelt paluti mul kududa lihtne pruun panamakangas, et selle saaks hiljem ristpistes kaunistada ja voodikatteks vormistada.

Kangaspuud. Panamakangas.

Panamakangas on oma olemuselt topeltlabane – kaks lõimelõnga tõusevad-langevad koos ja kude kootakse ka kahe lõnga kaupa.

Lõngaga reisisime keset suurt suve ja lõime käärisin ka kuumalaines. Raske on mäletada, kuidas viimane asi, millest inimene mõtleb, on millegi sooja ja villase katsumine-kudumine. Käärisin neljakaupa, iga kera jooksis eraldi kausist. Suur viga oli, et ma ei kasutanud kas labidat või seinale kinnitatud konkse, mis oleks hoidnud lõimelõngu eraldi ja mille puudumise tõttu on osad lõimerühmad väga keerdus.

Õnneliku lõpuni on siit veel pikk maa minna. Teljed sain üles, lõime kääritud, kanga üles pandud ja .. justnagu võiks kuduma hakata, eks? Aga ei, sest selgus, et viisakat vahelikku ma ikkagi ei saanud. Õnneks on Kangaspuu staap siinsamas ja sain kutsuda abi.

Kangaspuud. Lõimepoom ja vahelikutihvad.

Näiteks needsamad tihvad, mis siin nüüd ilutsevad, olin ma uljalt välja tõmmanud. Kui mõistus ei võta, siis võtavad näpud ja nii nad sinna tagasi said .. Esimesel korral tuvastas Margot Kangaspuust ka, et suga on selgelt liiga tihe. Mul oli telgedega kaasas suga nr 78 ja see sai vahetatud nr 60 vastu. Soa soetamine, muide, ei ole rahakotile kerge.

[Sellest tuleb ka võrdlus golfiga – teadupärast tahab see spordiala eelkõige aega ja raha ja siis natuke mõlemat veel. Kangastelgedega samamoodi, kui just töökorras telgi võtta pole, tuleb arvestada märgatava väljaminekuga, eriti võrreldes kudumisega, kus stardikomplekt on kuue euro/saja krooni ringis.]

Kangaspuud. Selgpuu.

Lisaks selgus minu esimesel teljeabisessioonil, et olen kanga valesti üles pannud. Õigel ülespanekul käib lõim ka selgpuust üle, selgpuu seisab aga oma alasti ilus. Ma küll mõtlesin, et miks ma sellise kummalise asjaga olen hakkama saanud, kuni vaatasin uuesti raamatust järgi.

Kangajutt. Raamatud.

Pealmine, joonis nr 68, on pärit 1947. a Mälksoo toimetatud Kangakudumise käsiraamatust, mille järgi ma kangast üles vedasingi. Joonise nr 28 leidsin hiljem riiulis seisnud 1973. aasta Mälksoo Kangakudumisest.

Margoti teise külaskäigu ajal parandasime sidust ja muud ning lõpuks-lõpuks oli vahelik ja sai kududa! Selleks hetkeks oli kangas üles veetud pea neli kuud tagasi ja nädal varem oli mul üsna tõsine mõte kogu see kangakudumise asi pikalt saata. Võtta lihtsalt lõim maha, tunnistada allajäämist ja .. ma ei teagi mida. :) Siis aga oli inglikoor ja reaalsed tulemused kootud kanga näol.

Praeguseks olen ma jõudnud kududa juba nii palju, et kangapoomil on kolm tiiru peal. Vahepeal sai ka kangapõlle vahetatud ja on teine nüüd rõõmsalt roosa.

Kangaspuud. Kangapõll.

Lõime on käärisin umbes 9,5m, nii et kudumist veel jagub. Samamoodi jagub juttu ka töövahenditest ja katkenud lõimelõnga parandamisest, aga seda mõneks teiseks päevaks.

Jõudu ja jaksu kõigile!

Kangajutt ehk golf käsitööarmastajatele.

2 thoughts on “Kangajutt ehk golf käsitööarmastajatele.

  1. Mina unistan, et kunagi on mul maakodu, kus on kangasteljed ja siis ma koon ja koon ja koon…. Mitte et ma oskaks :) Aga kui ma laps olin, siis mul vanaema kudus ja mina olin ninapidi juures ja mul on nii helged mälestused sellest…
    Tegelikult ma usun, et see pole üldse mitte lihtne töö, aga ikkagi….. Kunagi…

  2. Kata ütles:

    See on see helesinine unistus ja sellest ka see võrdlus golfiga – mulle on jäänud mulje, et kangakudumine on pigem hilisema ea harrastus ning puutumatut aega ja ruumi on vaja, mida kahe väikese lapsega ilmselt napib. (:

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s