Lõime jätkamine ja vastav kirjandus.

Kangakudumisalaseid raamatuid on mul täpselt kolm, nagu näha. Esimese, Liidia Mälksoo 1947.a “Kangakudumise käsiraamatu” sain onunaise käest vahetult enne kui see oleks makulatuuriks läinud. See on mu põhiline abiline olnud telgede juures.

Kangajutt. Raamatud.

Peamine erinevus 1947.a väljaande ja 1973.a “Kangakudumise” vahel on esimeses osas – nimelt on varasemas väljaandes üsna põhjalik taime- ja loomakiudude ülevaade, samuti juttu ketramisest. 1973.a väljaande avastasin meie oma raamaturiiulist ümberkorralduste käigus.

Kolmas raamat on Eva-Liisa Kriisi DVD “Kangakudumise algõpetus”, kus on väga kenasti ära näidatud telgede kokkupanek ja kanga ülespanek. Tõeliselt tore abivahend, kui on esimest korda tegutsemist – mina soetasin selle endale küll alles siis, kui kõik juba omal kohal oli.

Kõigil neil materjalidel on aga üks nõrk külg. Nimelt kirjeldatatakse enamasti ainult seda, kuidas asju tuleks teha, aga ei puudutata poole sõnagagi tõrkeid. Ühelt poolt ma saan aru, et kangasteljed on ikkagi suhteliselt keeruline mehhanism (vrd kudumisvardad) ja tõrge võib olla põhjustatud mitme asja koosmõjust, aga sellegipoolest ei ole neist materjalidest just palju abi, kui midagi juhtub.

Näide elust enesest, kus seisin silmitsi katkenud lõimelõngaga. Pr Mälksoo soovitab 1947.a “Kangakudumise käsiraamatus järgmist:

Katkenud lõimelõng võetakse niite tagant tihvade juurest õigest vahelikuristist, jätkatakse kangrusõlmega nii pika jätkulõngaga, et lõng küüniks jäägiga kangasuhu. Jätkatud lõng niietatakse ja soastatakse kohale, kust ta puudub, ja keeratakse ees kangasuus kord ümber kõrvaloleva lõnga kinnitamiseks, või keeratakse (kui lõim on koelõnga värvi) kangas oleva otsa ümber ja otsad asetatakse üks paremale, üks pahemale poole kangavahelikku. See jätkamisviis on tugevaim ja nähtamatu.

Nüüd, kus ma seda umbes seitsmendat korda loen, hakkab mulle lõpuks ometi koitma, et mida see päriselt tähendada võiks. Igatahes spetsialist vaatas sellele lõigule otsa ja arvas, et ka tema jääks hätta.

Kangajutt. Lõime jätkamine.

Tuleb teha nii, nagu pildilt näha. :) Tõepoolest, lõim jätkatakse niite tagant kangrusõlmega (tundub siiski, et mina olen kasutanud kalamehesõlme). Kui lõim on uuesti niietatud ja soastatud, pistetakse koelõngaga paralleelselt nööpnõel kangasse (ja üles tagasi). Mõlemad lõimeotsad pingutatakse ümber nööpnõela kaheksakujulistelt ja siis pistetakse nõelateravik uuesti kangasse.

Kangrusõlme juurde tuleks ka jätta pikad otsad, et kui sõlm jõuab niisikutest läbi, siis saab sama korrata. Lõimeotsad võib ära peita, kui kangast on pisut juurde kootud, aga mina otsustasin nadLoo sinnapaika jätta kuni kangas kord maha saab lõigatud.

Loodetavasti sai selgitus parem kui eelmine. (:

Lõime jätkamine ja vastav kirjandus.

3 thoughts on “Lõime jätkamine ja vastav kirjandus.

  1. Kata ütles:

    1947. a. Mälksoos on 46. leheküljel näidatud nii kangru- kui ka kalamehesõlm.

    Ja 1973. a Mälksoos on 17. leheküljel joonisel 21 näidatud kangrusõlm, mida teises väljaandes on kalamehesõlmeks nimetatud.

    Võta Sa nüüd kinni ..

  2. Kata ütles:

    Tõe huvides olgu märgitud, et 47. a kangrusõlme mina skeemi järgi teha ei osanud ja jätkan sellega, mida 73. a väljaandes kangrusõlmeks nimetatakse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s