Veel kord kiperoosast.

Ühena paljudest asjadest olen ma viimase kahe aasta jooksul õppinud, et etnograafilises pärandis on värvidel eriline koht – ühelt poolt olid igas piirkonnas oma värvipaletid, mistõttu muhu roosa ei ole seesama, mis kihnu roosa ega ei ole neist kumbki samaväärne setu roosaga. Teiselt poolt jällegi ei ole need värvid mitte eraldiseisvad, vaid just nimelt süntagmas, teiste värvidega koos omandavad oma piirkondliku omapära – kas või näiteks Muhu näitel, kus kiperoosat ei lajata (enamasti) põhitooniks, vaid ikka maitseks ning muhu eseme tunneb ära värvide ja motiivide kooskõlas.

Seda enam läheb mul tuluke põlema, kui rodamiini nimetatakse kiperoosaks – mina ei ole veel näinud, et rodamiinist saaks tõeliselt head ja särtsu kiperoosat. Minu jaoks jääb ta alati pigem setu roosa kanti, sest selles toonis on palju rohkem lillat sees. Ma ei ürita öelda, et rodamiinvärv kuidagi halvem oleks, aga tasuks mõelda, kas seda ikkagi saab kiperoosaks nimetada? Muidugi tuleb arvesse võtta, et ka muuseumiesemetel on mitut sorti roosat, kuid üldjoontes jääb tonaalsus samaks.

DSC_9160.jpg

Siin on näha kõrvuti kolme eri sorti värvi – vasakpoolsed kaks on rodamiinvärviga värvitud, ülemine kera on Raasiku valikust ning parempoolsed kaks on minu värvitud roosad, ülemine Läänemaal kasvanud lammaste villast, naturaalvalgel põhjal ning alumine Raasiku kiiskavvalgel põhjal.

Vastu võib muidugi väita, et rodamiiniga värvitud kerad on oluliselt tumedamad ning seega ei ole võrdlus arvestatav, kuid esiteks saab värvikonsentratsiooniga muuta heledust-tumedust, kuid mitte tooni ning puhtpraktiliselt olid need kerad hetkel kodus olemas. Oluliselt toekam väide oleks, et mu kirjatükk on kallutatud, sest mulle teadaolevalt tuleb sellist roosat ainult minu värvipotist, kuid igavuse üle ma ei kurda ning värvimiseks ei kipu aega jääma viimasel ajal, eelkõige tahan küsimuse ja arutelu tõstatada.

Kiperoosa.

Siin veel kaks pilti võrdluseks, enam-vähem muhu toonid minu värvitud lõngaga ja ..

Rodamiinroosa.

.. ja rodamiinroosaga.

Muhu toonid on vanasti olnud soojemapoolsed ning pildilt on ka näha, et naturaalvalgele värvitud lõng on teistest oluliselt soojema olemisega. Ma olen hetkel kahevahel, kas jätkata värvimist helevalgele põhjale või minna üle naturaalvalgele lõngale – naturaalvalge poole kutsuvad nii hing (ikkagi Eestimaal kasvatatud lammaste vill) kui silmad, sest annab ikkagi mõnusama tulemuse. Teisalt, kuna juurde kasutatakse ilmselt ikkagi külmemapoolseid vabrikutoone, sobib vast helevalgele värvitu paremini ..

Mäluvärskenduseks: esimest korda kirjutasin kiperoosast pea kaks aastat tagasi siin.

Veel kord kiperoosast.

6 thoughts on “Veel kord kiperoosast.

  1. Mina kahjuks ei ole suurem asi arutelukaaslane, kuna pole erilineetnog raafiahuviline, aga lugenud imelist Meite Muhu raamatut, tekkis mul siiski suur isu selle kiperoosa vastu.
    Millega sa värvid, et sellise tulemuse saad? Olen kuulnud, et markeriga värvides pidi ligilähedase tulemuse saama, kas kasutad ka seda või on Sul mingi muu värv?

  2. Ei värv markeritega, värvin ühe teise värviga – lõnga saab minu käest, värvi mitte. Markeritega saavat, jah, hea tooni, aga ühest markerist ei tule seda väga palju, nii et markerikestade kuhi oleks kõrgem lõngakuhjast.

    Muidugi, ma ei ürita öelda, et minu potist utleb Tõde suure tähega, vaid lihtsalt üks variant.

  3. Anu Pink ütles:

    Tõde selles kiperoosa värvi asjas pole ühene. Ka vanadel Muhu esemetel on mõnel puhul värv veidi lillakam, teisel jälle sutsukese soojem. Kuigi minu subjektiivne silm armastab rohkem seda veidi soojema nüansiga roosat, pole mingit alust arvata, et teisi roosasid kasutada ei sobiks. Üks on kindel – õige kiperoosa on üsna valusalt säre värv ja kindlasti mitte heleroosa ning värvida pole seda just eriti lihtne. Ilmselt mõjutabki tulemust värvitava lõnga toon ja loomulikult see, millega värvitakse. Võtsin kapist välja oma saja-aastased Muhu kindapaarid ja pean tõdema, et vaid ühel korral on mul õnnestunud värvida väga ligilähedane toon neile imelistele kinnastele:) Ja tookord ma tõesti segasin värvipulbreid.

    Roosaarmastaja Pink

  4. Ma olin Kihnus just sel nädalavahetusel tunnistajaks asjaolule, et Pilvelammaste kaudu saadavast rodamiinist tuli ühel naisel välja täpselt kiperoosa, s.o sooja alatooniga kärtsheleroosa. Ma siis küsisin, kas ta segas kollast hulka. Ei. Ja nii me vaidlesimegi, sest minul ei ole selline toon kunagi ilma kollase vm lisamiseta välja tulnud, ikka jääb külma alatooniga. Kuni ma otsustasin uuesti proovida värvida selle nipiga, mida too kihnu naine kasutab. Et panna hästi vähe pulbrit, aga keeta kaua. Ja lumivalge lõng peab olema.

    *Postituse esimene lõik on otse kümnesse!

  5. Ka Eestimaal kasvatatud lammaste villast võib saada helevalget lõnga. Vt. Maavillaste meriinolõnga nt. See kreemikas alatoon tuleb juurde, kui vill on kehvake või vabrikus õliga ära määritud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s