Teisipäevategu nr 19: eriti hiline

 

Krapp

Teisipäevaind ja -jaks läksid vahepeal jalutama, aga vähemalt sai krapp katsetusteks purki.

Advertisements
Teisipäevategu nr 19: eriti hiline

Teisipäevategu nr 18: paik

Paik

Esimest korda juhtus, et teisipäeval ei olnud üldse mingisugust mõtet, millega teisipäeva kirja saaks. Tugigrupp esitas sooviavalduse millelegi õitsvale, aga too lasi end kolmapäeva hommikuni oodata – kaltsukast toodud viskooskleidil oli varrukaserv rebenenud ja vajas kiiret paikamist. Lasteaias ilmutasid end veel kaks ja pool auku ..

Teisipäevategu nr 18: paik

Teisipäevategu nr 16: loodus

Vitsaline loodus.

Vitsaline on see kõikse parem, kui on käes tavaline korrutatud kudumislõng. Vitsalist loodust ja selle põhjaks olevat kahe lõngaga loomist pöidla tagant saab vaadata Eesti Silmuskudumine 1, lk 126-127.

Miks siis kõige parem? Tavaline kahe lõngaga loodus keerab S-korrutusega lõngast keeru välja – pehmema keeruga lõngad võivad hakata katkema ja igal juhul jääb loodus, mis vast kõige rohkem vatti saab, pisut nõrgem. Pöidla tagant luues keerab loodus lõngale õige pisut keerdu juurde.

Lõngade vahetamise mõte (ka tavalisel kahe otsaga loomisel) on selles, et muidu jääb üks lõng alla serva keerutama (justkui pöidlaava silmuste loomisel) ja teine lõng jääb läbikootud reaks. Kui selle tarbeks võtta veel muust kudumist suuremad vardad, on tulemuseks ikka sama pikk alumine serv, ainult et esimene kootud rida on lõtv ..

Lõngade vahetamisel on üks lõng kord allservas, kord esimesel real ning kui serval on vaja venida, siis saavad read kenasti pisut lühemaks, aga laiemaks venida ning siis on õigustatud ka vähe suuremate varraste järele haaramine.

Lõng on kedratud Muru villavabrikus ja sellest saab veel kuulda. (:

Teisipäevategu nr 16: loodus

Teisipäevategu nr 15: lihtsad asjad

Rätik

Toimne on alati hingematvalt ilus.

Rätik

Ja kui veel palistus tuleb ka äraütlemata ilus ..

Siis ongi noor mees saanud ellu astuda, linane saunalina kaenlas. Kangas lõhnas veel vabriku järgi ja sai esimeses pesus pehmemaks, aga linasega on teada, et see läheb aina paremaks.

Teisipäevategu nr 15: lihtsad asjad

Teisipäevategu nr 14: särk

Särk

Ta tuli ja tõi päikest täis päeva. Ja siis tõi veel näidata särgi, mille oli kaltsukast endale tööpluusiks ostnud.

Särk

Roheline, sõjaväest.

Särk

Villane. Natuke pureda saanud, nagu nendega ikka jutub.

Särk

Auga peetud, sest uut ei oleks olnud asemele võtta.

Särk

Käinud vähemalt ühes sõjas, veteran.

Särk

Selliseid enam ei tehta.

Teisipäevategu nr 14: särk

Teisipäevategu nr 13: vardahoidik

Kudumine, see justkui soodus hobi. Ma mäletan, kuidas kümme aastat tagasi, kui suure hooga jälle kuduma hakkasin, selgus, et praktiliselt iga järgmise kudumi jaoks läks vaja uut komplekti vardaid .. Ning siis mõned aastad hiljem avastasin, et haridusest tingituna olin hakanud kuduma nii tihedalt, et
hinnalised bambusvardad tuli vahetada metallvarraste vastu.

Vardad.

Sujuvalt saab sellest hoopis küsimus, et kuidas vajadusel *võtta* õiged vardad, mitte neid kohutavast kuhjast otsida?

Mitu aastat oli mul vardapinal, kuhu sai kõik kenasti rulli keerata ja mingil hetkel õmblesin peenikeste sukavarraste jaoks teise veel. Sellel pealmisel sai ülemine ots liiga tihedalt läbi õmmeldud, nii et vardaid ei olnud kuigi mugav sisse-välja liigutada. Suuremas rullis aga oli kortereid liiga vähe ja kunagi ei teadnud, kes kellega põimunud oli.

Vardapinalid.

Praegust lahendust otsisin mõnda aega ja nüüd on peaaegu hästi. Kate Davies oli mitu aastat varem kirjutanud, kuidas ta on oma vardad kalastuspinalitesse sorteerinud. Minul ei õnnestunud õiges suuruses ja mõistliku hinnaga neid kusagilt leida.

Vaatasin ka kohalikesse kirjatarvete poodidesse, sealt saaks näiteks A5 registraatori ja pealt klapiga või lihtsalt ülalt avatud kiletaskuid. Mõned inimesed on need taskud ka läbi õmmelnud, et ühte taskusse mahuks nt neli komplekti sukavardaid. Sellel oli minu jaoks kolm puudust:

  • A5 registraator ei mahtunud varrastele mõeldud sahtlisse
  • ma kujutasin elavalt ette, kuidas *kõik* vardad väga siidiselt sealt taskutest välja libisevad, kui seda natukenegi kallutada (tavalised taskud) või kui see ümber keerata (ma olen juba ise paras kobakäpp)
  • kartsin, et õhukesed taskud vajuvad varraste raskuse all vormist ära. Selle vastu ilmselt aitaks, kui igasse taskusse lõigata kartongist tagus.

Taskud sahtlis.

Lõpuks tellisin Aliexpressist 20 plastist lukuga A5 taskut (otsingusõnad A5 zipper binder näiteks) ja ühed neile sobivad köiterõngad (6 hole binder A5). Ühest komplektist jääb tegelikult väheks (20 taskut mahuvad sinna väga napilt ära), mõistlikum oleks kaks – see, kas ja kuidas need taskud köitesse jõuavad, on alles tulevikumuusika.

Taskud.

Minul kulus ära 18 taskut – vardad 0,7 mm kuni 8 mm, lisaks 2 taskut heegelnõeltele ja üks väga paindunud sukavarrastele (teate küll, äkki läheb taris). Taskutele kirjutasin peale vardasuurused ning suka- ja ringvardad kolisid kokku.

Vardamõõdikud.

Vahel aga juhtub ikkagi, et vardad ei ole oma õigesse kohta tagasi läinud ja on kusagile pesa teinud. Siis on abiks lammastest karjused või täppisnihik. Täppisnihik on eriti kasulik, kui on sorteerida vaja vanemaid vardaid, mis tihti on hoopis kesteabmis suuruses.

Teisipäevategu nr 13: vardahoidik