Sel kevadtalvel juhtus nii, et järsku oli palju punast.
Olid punased kanad.
Oli üks punane kampsun varrastel. Taskutega.
Oli üks väike punane, tegelikult juba sügise minekul.
Nüüd äsja oli veel üks punane Heast kindalõngast. Mulle väga meeldis sellega tikkida.
Kanad ei ole veel särgi peal lendu saanud tõusta, kampsun on ikka veel varrastel, väikeses punases on mõned asjad, mis saaksid olla paremini ja kindalõngaga ei ole ma kaugeltki mitte lõpetanud, aga vähehaaval saab edasi. Silmus silmuse, rida rea ja piste piste järel.
Igaüks peab oma skunki ise nülgima ja elevanti tuleb süüa suutäie kaupa.
