Suurõppus “Hamster”

Hamster

Lühike teade, et olen otsustanud loobuda osast oma lõngadest ja kangastest ning olen nendega laupäeval, 23. mail, Heimtali laadal. Raamatuid ja Nõukogude Naise lõikelehti on ka.

Lõngu on ikka natuke rohkem kui pildilt praegu paistab. (:

Tavapäraselt toimub Heimtali laadal “Käi ja koo” võistlus, jätkuvalt sprinditeatena.

Suurõppus “Hamster”

Huvitavad leiud, kummalised kohad.

Käisime eile Telliskivis kirbuturul ja tagasi tulime Balti jaama turu kaudu. Lõng! hüüatasin ma ühel hetkel ja kusagilt läbi sooja hämu tuli vastus: Ma ootan väljas ..

Álafoss Lopi

Vastupidiselt kõigile ootustele oli kaltsukas täiesti korralik valik lõnga, kõik väikestesse kilekottidesse pakitud. Sekkar asub turuhoones, ukse kohalt on lakooniline silt number seitsmega.

Álafoss Lopi

Kohe ukse vahelt leidsin enda suureks hämmastuseks Álafoss Lopit. Suur ja paks armastatud islandlaste lõng. Üks tokk maksis 30kr, minust jäi maha veel üks tokk roosat ja üks lilla tokk.

Tütarlaps ei osanud mulle küll öelda, kust see lõng tuleb, aga valiku – Grignasco, Lana Grossa jt – ja hinna järgi võib arvata, et see on ühe vanalinna lõngapoe pankrotivara. Lisaks naturaalsele valikule oli ka päris kena sokilõnga ja muud, kuigi mitte väga suurtes kogustes.

Modafil.

Teine ost oli 200 grammi pitsilõnga, kuigi ma üritan lõngade osas saledat joont pidada. (: Kontrollisin hämaras küll mitu korda, kas ikka on must, aga ikkagi osutus tumesiniseks. Kui kellelgi on parasjagu v a j a tumesinist pitsilõnga (silma järgi umbes sama paks kui Merinos Extra, u 1400m/100g), siis olen nõus neist loobuma. Vastasel juhul reisib värvipotti.

Huvitavad leiud, kummalised kohad.

Napilt-napilt.

Pean vabandama, et olen mõnes mõttes blogi reetnud ning pildid Flickrisse-Ravelrysse üles riputanud, aga pikemad selgitused olen andmata jätnud.

Kolla-kollased käpikud.

Lõpuks said pildile kollased käpikud, mis tegelikult juba talvel kootud, aga terve suve seisid katkise pöidlaga.

Kolla-kollased käpikud.

Lõnga värvis kaselehtedega imekollaseks üks Türi meister – on selline naljakas, et mustaks minnes pleegiks nagu värv ära ja käpik läheb triibuliseks, uuesti pestes lööb aga jälle särama.

Kampsun.

Üks kampsun, mis on aasta otsa korvipõhjas seisnud, sest kuidagi kadus hoog ära.

Kampsun.

Lõng on väga mõnus, aga kahjuks läheb solgutamisega peaaegu et iseenesest sassi. Nii juhtuski, et pool aega läks alati kerade lahtiharutamisele, mitte kudumisele.

Üldiselt on mul pidev ja suur soov oma lõngavarusid miinimumi lähedal hoida ning selle kampsuni valmiskudumine on üks hoogtöö osasid.

Proovilapp.

Pilt on küll päriselust mitu tooni erksam, sellegipoolest on see üks pikk pitsiproovilapp, mida ma mais kõige agaramalt kudusin.

Tekitükk.

Mu südametunnistusel on ka üks kilo roosat Caprit, mis tekkis sinna eelmisel aastal. Vahepealse ajaga olen ma aru saanud, et puuvill ei ole mu eriline lemmik. (: Igatahes, vähehaaval ma siis heegeldan üht 6×6 tükilist tekki.

Tekitükk.

Proovisin ka teisi kombinatsioone ning ilmselt jääb roosat veel üle, võib-olla sellest saavad teised tükid.

Toru.

Nüüd aga tõeline fotograafide maiuspala, must karvane toru. Musta eseme pildistamine on üldse trikiga, aga kui tal ei ole ka mustrit, siis lähevad asjad palju huvitamaks. (:

Alguses ma arvasin, et sellest tuleb vest, aga kuna toru osutas vastupanu, siis tänase päeva seisuga saab temast kolmveerandvarrukatega kampsun ning seda üsna pea.

Raasiku lõng.

Kui juba varude vähendamisest juttu tuli, siis .. alati ei õnnestu ju. :) Tulime lõuna poolt ning Raasiku jäi peaaegu tee peale. Terve tee ma veel kinnitasin Talle, et mul ei ole eriti midagi sealt vaja ning peamiselt tahan ma lihtsalt villavabriku üle vaadata.

Lõpuks tulime me sealt ära pooleteise kilo lõngaga, kuid õnneks saan ma enamiku sellest Tema kaela kirjutada – pildil ongi Tema järgmise kampsuni lõng.

Kerilaud.

Tänase ringvaate lõpetan lõngakerimisega ning loodetavasti, Marju, vastab see ka Su küsimusele. :)

Napilt-napilt.