Teisipäevategu nr 1

Potitäis villa

Mõnikord kohe on nii, et hinge jääb tühi koht – et kui oled juba harjunud midagi ootama, siis järsku on väga kurb, kui enam midagi oodata ei ole. Mul (ja ma usun, et paljudel teistel) on selline lugu pühapäevaõmblustega, mis kahetsusväärsel kombel vähemalt sellises vormis otsa on saanud.

Aga mis siin siis ikka nukrutseda, tuleb vähemalt endal elu põnevaks teha ja nii otsustasin selle aasta teisipäevad tegusaks muuta ning seda vaatamata tõsiasjale, et mulle on praegu järjekordset kohustust vaja sama palju kui seale sadulat.

Ma ei hakka lubama, et ma just teisipäeval midagi valmis teen, aga luban vähemalt teisipäeviti postitada. Mul on nimelt arvutis päris hulk pilte, mis on ikka ajapuudusel jäänud postitamata ning samamoodi tagaajus nimekiri postitustest, mille tahaks ära kirjutada, lisaks veel hullumoodi umbe jäänud kirjutamisesoon. Ehk siis tuleb teisipäeviti vähemalt üks pilt selgitusega. :)

Ülaolev pilt  on 1. jaanuari värvimisest, kui värvisin villa – ühes potis, ühekorraga. Uus aasta, uued trikid. ;)

Advertisements
Teisipäevategu nr 1