Esimene ja kõige tähtsam asi ükskõik millistest tööriistadest rääkides on minu arvates, et tööriist peab olema kvaliteetne ja sobilik antud töö jaoks. Selle pärast saavad mu triikraud ja lõikematt ja teised kunagi omaette postituse.
Praegu tahan ma kiita oma õmblusmasinat, mis on mind teeninud tublilt peaaegu kümme aastat. Kui kaua, ei oska ma tõesti öelda, sest kasutusjuhend [ja koos sellega tšekid] on kaduma läinud. Ja mis siis masinale peale kirjutatud on? Husqvarna Viking Daisy 335. (:
Selle loo üks ots on bodide õmblemise juures. Nimelt kõiki teisi õmblusi tegi masin korralikult, ainult kaksikõmblusel jookseb alumine niit täitsa sirgelt, nii et õmbluse vastupidavuses võib kahelda. Helistasin Rufflerisse, kus hr Raidmaa palus mul vaadata poolipesa alla.
Lisaks sellele, et poolipesa alust tuleks ise regulaarselt puhastada, ei olnud keegi truud töölooma aastaid seestpoolt puhastanud ja tuligi sammud seada salongi poole.
[Sinna alla pääseb minu masinal sedasi: kõigepealt tuleb pool pesast välja võtta, siis tarvikute karbis oleva pintsli tagumise otsaga nõelaplaat lahti meelitada ning juba ongi tumedast plastikust poolipesa käes.]
Hoolduse miinimumtasu on Ruffleris 26€, kuid millega koos sain ma selgitust paarile tallale ning mulle otsiti ka uus kasutusjuhend välja.
B on siksakitald, C on nööpaukudele, E tõmbluku õmblemiseks – seda teadsin juba varasemast. Presstalda J kasutatakse väidetavalt ääristamiseks ja see peaks ära hoidma serva kortsutõmbumise, kuid minul ei õnnestunud teda sedasi häälestada, nõel käis ikka vastu seda keskmist metallitükki.
D on peitõmbluse jalg ning sellega õnnestus mul ka täiesti peitõmblust teha. F käib koos selle lahtise jupiga, mis kinnitub nõelaplaadi külge ning millega õmmeldakse nöörvolte. See asi on ka õige pisut hägune mu jaoks.
Pildil all keskel on kaks talda, mida ma ei ole kordagi kasutanud ning ilmselt ei kasuta ka. Vasakpoolne on tikandijalg ning parempoolset nimetatakse teises keeles gimping/braiding foot.
Kaksikõmbluse osas sain ka targemaks, nimelt tuleb kaksikõmblusel keerata ülemine niidipinge tugevamaks, et ülemised niidid veaksid alumise siksakki. Lisaks öeldi, et ülemised niidid tuleb panna üks ühelt, teine teiselt poolt niidipingutusketast [need asuvad niidipingeketta juures]. Pildil on ülevalt alla näha õmblused ülemise niidipingega 5, 7 ja 9.
Paremal pool vahet eriti ei ole, aga pahemal pool on selgelt näha, et ülemine niidipinge mängib keskset rolli siin.
Kõige suurem sündmus seoses õmblusmasinaga on ülemine riidesöötja, mille lõpuks soetasin pärast poolt aastat hoolikat kaalumist. Ja ma võin ausalt öelda, et see on väärt igat senti. Päriselt.
Mida see imevidin teeb? Tavalisel koduõmblusmasinal lükkavad riiet edasi hambad, mis tõusevad ja langevad nõelaplaadi alt. See on täiesti piisav enamikel juhtudel. Samas, näiteks lapiteki teppimine tähendas siiani, et alumine pool meenutas kassiokset. Ülemise riidesöötjaga panin ma väikese teki paarist kohast nööpnõeltega kinni ja teping jäi väga hea.
Enne tekkide kallale asumist tegin näitlikustamiseks katseid pajalappidega. Lõikasin välja kaks ühesuurust [vist 25x25cm] pajalappi, kumbagi ei traageldanud ega kinnitanud. Ühe teppisin tavalise jalaga, teise ülemise riidesöötjaga.
Pealmine on tepitud tavalise jalaga ja on tuntav, et alumist riidekihti on lükatud rohkem kui ülemist, kuigi see on muidugi üsna ekstreemne näide.
Pajalappidele tegin kandi küla pealt laenuks saadud kanditegijaga, mis on ka üks väärt tööriist. (: See teeb 25mm laiust kanti, kuid Ruffleris oli müügil ka 50mm Prymi kanditegija. Muide, siin on ka üks väärt viide ajutisemale lahendusele.
Kata .. koob. 