Kiire pilk lõngapoodidesse kinnitas, et sokilõngana turustatakse lisaks Saara kahekordsetele kraaslõngadele meil täpselt ühte tüüpi lõnga – sajas eri värvitoonis ja -kombinatsioonis nelja- või kuuekordset kammlõnga, milles 75% pesukindlat villa ja 25% polüamiidi ehk nailonit.
Nende lõngade kasuks räägib mitmekordsus ja ka ketrusviis, nimelt on kammlõngad üldiselt hõõrdumiskindlamad kui kraaslõngad. Teiselt poolt on need lõngad enamasti pealtnäha tiheda keeruga, kuid liiaga korrutatud, sest kui peenvillad kedrata keskmise keeruga ühekordseteks ning liiaga korrutada, saab väga vetruva lõnga, mis jällegi aitab sokil kenasti ümber jala hoida ja rohkem venida, mis omakorda tähendab, et sokk võib olla kootud keskpärase istuvusega. Vastupidavuse seisukohalt aga – korrutuse keerd ei lisa lõngale nii palju tugevust kui ühekordsete keerd. Kuna igasugune keerd on energia ja see väljendub vabriku elektriarves, siis seda lisatakse täpselt nii vähe kui võimalik. Vähem keerdu tähendab ka, et lõng on õhulisem ja kergem ehk siis samast villakogusest saab rohkem meetreid.
Kuna peenvillad ei ole eriti tugevad ja keerd maksab raha, siis asendatakse see sünteetilise polüamiidi ehk nailoniga, mis erinevalt taastuvast ja lagunevast loodusvarast villast on valmistatud naftast ja on plastik. (Põhimõtteliselt võiks lõnga koostiseks olla märgitud ka 100% polüamiid, sest keemiliselt on ka vill polüamiid.)
Lisaks, kuna peenvillad vanuvad väga kergesti, on valdav enamus sokilõngu pesukindlaks töödeldud ehk superwash-töötlusega. Pesukindel töötlus leiutati 20. sajandi keskpaigas just seetõttu, et villaseid esemeid saaks pesta vastlevinud pesumasinatega. Ühelt poolt on tänaseks pesumasinad ja nende programmid läbinud arenguhüppe, tänu millele saab enda pesumasinat tundes seal pesta enamikke villaseid asju. Teisalt, kui lõng on valmistatud mõnd teist tüüpi villast ja kui ese on kootud tihedalt, siis ei ole need nii altid vanuma (lugulaul maalamba villast kootud kudumi vanutamisest jääb ühte teise teisipäeva.).
Pesukindel töötlus (superwash) seisneb umbes 75% juhtudel selles, et villakiult kõrvetatakse naatriumhüpokloriidiga maha soomused, mis muidu haakuksid üksteise taha ning materjal viltuks või vanuks. Lisaks kaetakse villakiud plastikuga, et vanumist veelgi vältida.
Ühe raporti kohaselt kulub iga kilo pesukindla villa tootmiseks 125 g naatriumhüpokloriidi, 183 g plastikut, 137 g muid abiaineid ehk kokku 445 g kaunist kraami, rääkimata siis kasutatavast veest. Samuti on klooriühendeid heitveest raske kätte saada, sealtkaudu liiguvad ühendid aga toiduahelasse ja ringiga inimesteni tagasi.
Sellest lähtuvalt võib küsida, et kui palju on seal järgi villa (kui 100% vill toote sees on ligi viiendik plastikut) ja kui palju on sünteetilist kiudu? Selline kiud ei lagune looduses ning selle töötlemiseks on kasutatud suurt hulka mürgiseid kemikaale, lisaks muutuvad villa omadused.
Neil, kel pesukindlate lõngadega rohkem kogemust, teavad rääkida, et pesukindlast villast lõngad ei hoia hästi vormi (seda kompenseerib ilmselt osaliselt peenvillade säbarus ja tihe korrutus) ning erinevalt tavalisest villasest võtavad esemed kiiresti külge higi- ja muud lõhnad, mis jällegi tähendab, et näiteks sokke tuleb tihemini pesta, mis omakorda suurendab ökoloogilist jalajälge, mis pesukindlaks tegemise tagajärjel on niigi suur.
Teiselt poolt muidugi on küsimus proportsioonis – kas täisvillaste sokkide eelistamine ja kudumine annab efekti? Asjana iseeneses ilmselt mitte, kuid samas usun ma kindlalt, et muutus võib alguse saada igaühest ja igal juhul on kasulik olla vähemalt teadlik oma valikutest ja nende tagajärgedest.
Valik viiteid:
Wool Up North norrakeelne artikkel pesukindla töötluse kohta.
The Guardian kirjutab, kuidas plastik pesumasinast ja kreemitopsist loodusesse saab.
Täitsa naturaalsete sokkide küsimus, Go Homespun.
Winwick Mum on teinud päris mitme lõngaga kuuekuiseid kandmiskatseid.
Tukuwool on väga ilusa tiheda keeruga Soome kraaslõng.
—
Joonealune märkus:
pesukindla töötluse olevat välja töötanud Austraalia firma Villawool – huvitav oleks teada, kas neil on ka mingit seost Eestiga?
Kata .. koob. 