Pildid, autoriõigused ja õli tulle.

Autoriõigused on üks teema, mis ühelt poolt on mul natuke kraapinud, aga teiselt poolt lohistan tihtipeale mõisa köit väga õndsalt. Nüüd võib öelda, et olen illustreeriva näite valmis kudunud. Köögipoolelt on tegu lõngadega, mille Liis indigoga värvis – tumedam on tihedamast keeduveest kui heledam. Vardad olid 5mm ja tolapaela kudusin 6mm varrastega.

Titetekk n.

Rangelt võttes on muster pärit Elizabeth Zimmermanni Knitting Workshopist ja servamuster Pitsilistest koekirjadest. Tegelikult viksisin ma selle tuimalt Jared Floodi tviidteki pealt maha. Ausalt.

Titetekk n.

Ühelt poolt olid mul ju raamatud antud teadmistega olemas ning ega see idee ka midagi liiga revolutsioonilist ei ole. Mul ei ole kordagi olnud ligipääsu konkreetsele mustrile. Teiselt poolt ei oleks ma ilmselt olemasolevaid teadmisi kokku pannud ning pealegi on ju lihtsam kusagilt näpuga järge ajada kui ise mõelda.

Titetekk n.

Mu südametunnistus on natuke ärevil ka selle pärast, et ma ju tegelikult tarbin Jaredi loomingut pidevalt – ootan huviga ta blogipostitusi ja aeg-ajalt käin Flickrist pilte imetlemas. Võin käsi südamel öelda, et ta on mu kõige lemmikum villafotograaf ja kui ma suureks kasvan, tahan tema moodi olla. (:

Titetekk n.

.. ja ikkagi ei ostnud ma seda mustrit, vaid kudusin teiste, üldisemate juhtnööride järgi endale samasuguse eseme. Kas see on autoriõiguste rikkumine? Või mis veel tähtsam, kas see on vale? Enamasti ma leian, et kui ma vaatan esemele peale ja suudan aru saada, kuidas ta konstrueeritud on, siis ma ei tunne end kohustatuna seda väljaminekut tegema. Siinkohal on kaks märkimisväärset erandit: esiteks, kui see idee on tõepoolest uudne ja mustril on oma puänt. Teine erand käib inimeste kohta, kes on rohkem kui nimi või nägu kauguses. See on näiteks ka põhjus, miks ma eesti filme ei piraadi, see tuleks kõik meie kultuuriruumi rikkuse arvelt.

Kuigi ma teadsin ette, et ma tahan antud teema tõstatada, siis ma olen seda postitust kirjutades üha mõtlikumaks muutunud. Kõik sellised teemad omandavad teistsuguse varjundi, kui nad muutuvad isiklikumaks. Aeg-ajalt tuleb ikka loojatelt [kuduloojatelt? (:] kuulda, kuidas keegi on luba küsimata nende mustri tõlkinud ja avaldanud, vahel ka lausa raha küsinud selle eest. Sellest rääkimata, et ka meie väikeses Eestis pidavat olema kogukondi, kus tervete raamatute Internetti riputamine – või vähemalt nende kasutamine sealt – on normiks.

Pildid, autoriõigused ja õli tulle.

4 kommentaari “Pildid, autoriõigused ja õli tulle.

  1. Kõigepealt – see on väga ilus tekike ja lõngad on nii ilusad!
    Aga minu meelest ei ole see muster kellegi oma, vaid tegu traditsioonilise Shetlandi salliga/tekiga “shetland hap”. Kui seda guugeldad, siis tuleb neid väga palju sealt :) Nii et tegu siis rahvakunstiga:)
    Igal juhul on minu meelest aus ja viisakas ja tegelikult ka iseenesestmõistetav, et kui kuskilt inspiratsiooni on saadud, siis sellele allikale ka viidatakse. Aga see, et Jared või Ysolda http://ysolda.com/patterns/accessories/hap-blanket/ selle traditsioonilise eseme mustriks on kirjutanud ei tähenda seda, et sa täpselt nende juhiste järgi pead kuduma. Netis on ju ka tasuta juhiseid selle tekikese kohta, nt http://knitbuddies.blogspot.com/2008/02/kittymy-thoughts-on-shawl-construction.html
    Mul on tegelikult sama probleem nende mustritega – ma näen ju pildi pealt, kuidas neid kootud on ja mustri ostmine tundub täitsa tarbetu. Iga kord muidugi pildi järgi ei tee ja vahel üllatab ka pealtnäha lihtne muster keeruliste tehnikate või konstruktsioonidega. Aga nö disain – kuidas koepinnad ja lõngad ja muu omavahel on ühildatud, see on ikkagi ju disaineri looming selle kopeerimine on tõesti selline kahe otsaga asi…. Ma ise ka muuran pead, et kas ikka tohib nii teha ja ega see väga õige ikka ei tundu.
    Raamatute ja mustrite skännimine ja edasisaatmine on muidugi väga a la Russia:) Selle koha pealt peame veel eurooplasteks arenema :)

  2. Kata kirjutab:

    Aitäh nii kiituse kui arvamuse eest. (:

    Tõepoolest, konstruktsioon on tekil üsna traditsiooniline ning Elizabeth Zimmermann kirjeldab seda ka oma raamatus. Lisaks on mul isegi olemas Ysolda tekimuster, aga ühel või teisel põhjusel ma ei vaadanudki sinna sisse.

    Autoriõigused selles osas on ju ka lapsekingades, et vanasti naised lihtsalt viksisid mõne kavala vimka naabrinaise pealt maha või vahetati lihtsalt koemustreid omavahel. Naturaalmajandus õnneks/kahjuks meil enam suures mastaabis ei toimi ..

  3. Käisin ka kaemas, et kes mu kitse kiidab :) ja mõtlesin, et tuleb jälg maha jätte. Väga, väga ilusad kudumised. Kudumite mustrid ei ole mu meelest need, mida võiks või peaks kasulike mudelite rubriiki liigitama. Vaatan, jätan meelde ja teen järele – nii on see ikka käinud.

Leave a reply to Krentu Tühista vastus